Enamasti on paastuja jaoks kõige raskemad kolm esimest päeva, kuni organism lülitub ümber väliselt toidult sisemisele toidule. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne.
Paastumine tähendab toidu ajutist vabatahtlikku piiramist või täielikku toidust loobumist. Paastutakse profülaktika mõttes, et puhastada ja kaitsta organismi vananemise eest, samuti paastutakse ravi eesmärgil. Paastuga ravitakse palju kroonilisi haigusi näiteks liigesevalusid, astmat, hormonaalseid häireid jpm.
Enne paastu hakatakse vähendama toidu hulka ja seadistatakse mõtted ümber paastule, sest öelda teatud ajaks toidust lahti tähendab teha teadvusele ruumi uue sisu jaoks. Paastumine on terviklik protsess, mis koosneb paljudest elementidest: paastumine, rahustav ja lõõgastav keskkond, vesi, liikumine ja hiljem ka toit. Paastu ajal tuleb vältida infoallikaid ja tugevaid lõhnasid.
Paastumise algul on kõige raskemad kolm esimest päeva, kuni organism lülitub ümber väliselt toidult sisemisele. Mida enam on kehasse mürkaineid kuhjunud, seda halvem on üleminekuajal enesetunne. Organism läheb üle sisemisele toidule ning keha esimese tagasisidena hakkab paastuja tundma jahedust. Siis tuleks juua kuuma jooki ja panna riidesse, toatemperatuuri mitte tõsta üle 21 kraadi.
Kolme päeva pärast hakkab keha harjuma olukorraga, et ta enam süüa ei saa, ning hakkab kasutama oma varusid. Täispaastu ajal varustab keha täielikult tema enda sisemine energiaallikas. Esimesena minnakse veresuhkru varude kallale, järgnevad rasvadepood ja ladestunud ained ning moondunud ja kulunud rakud. Tähtis on, et organism ei lammutaks eluliselt vajalikke kehavalke!
Suureneb kopsude, neerude, sapipõie ja soolestiku puhastusvõime. Lõpuks rakendab keha kõiki kaitsereaktsioone, et eemaldada kahjulikke aineid, mis pole veel ainevahetuse käigus ära põlenud. Tänu sellele väljub organismist ka keemilisi aineid, mis on sinna sattunud toidust, õhust, veest või ravimistest. Paastuja märkab seda nahalööbe ja keelekatu tekkimise kaudu, mis on loomulik ja kiiresti mööduv etapp.
Paastumise ajal kehakaal pidevalt väheneb, kõige enam esimesel perioodil. Järsk kaalulangus esimestel päevadel on seletatav sellega, et organismist viiakse aktiivselt välja vett ning samal ajal kasutatakse süsivesikute varusid. Seepärast on paastumise juures väga tähtsad tegurid vesi ja hapnik. Paastuja peab jooma piisavalt vett ja saama piisavalt hapnikku. Hapniku saadakse eelkõige tänu värskes õhus liikumisele, aga ka siseruumide õhk ei tohi olla kuum.
Viienda paastupäeva järel hakkab organism tasapisi tasakaaluseisundisse jõudma: vahepeal katuga kattunud keel muutub järjest puhtamaks, halb maitse suus väheneb ja kehasse tulvab uut energiat. Suur näljatunne on kadunud.
Taastumisperiood kestab sama kaua päevi, kui oldi ilma toiduta. Taastumise ajal tekib pärast raskusi ja kriisipäevi heaolu, vabanemise ja eufooria tunne. Eesmärk on säilitada see tunne võimalikult kaua, seepärast peab kinni pidama paastumise reeglitest.
Nädalase paastumise järel on esialgu toitainete vajadus väike, kuid järgnevatel päevadel tuleb saavutada selline tase, millest kavatsetakse hakata edaspidi kinni pidama.
Tasub meeles pidada, et pärast paastu reageerib organism teatud ainetele eriti tundlikult. Kui enne paastu polnud inimene oma toidutalumatust märganud, siis peale paastu võib ebasobiva toidu söömine tekitada suuri vaevusi, kõhulahtisust või –kinnisust, kõhukrampe või peavalu.
Paastukuuri puhastuse mõju kestab organismis kuus kuud, seejärel hakkavad mürkained jälle kuhjuma ja tuleks ette võtta uus paast.
Paastumise ja toitumise tarkused koolituselt "Tervis läbi toitumise ja paastu" 6.-7.02.2016.
Artikli koostas: Anneli Sirp, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool
Allikas: „Paastuga terveks. Kuidas elada tervena, puhastades hea ja hinge ravipaastuga ning toitudes tasakaalustatult“, dr Natalia Trofimova, 2012