Eestlased on küll metsa- ja taimeusku rahvas, aga siiski ei ole meil oma tugevat taimeravitraditsiooni ning väga spetsiifiliste tervisehädade puhul on teadmised, oskused ja traditsioonidki kehvapoolsed. Kuid iga suur teadmine saab alguse väikestest ja peamistest teadmisetükikestest. Siin siis väike ülevaade lihtsamatest tervisetoodetest, mida kodus ise võib teha, et enda tervist toetada ja tervenemisele kaasa aidata.
Tuletame siiski meelde, et oluline on ka taimede tundmine, allolev on vaid baasretsept inspiratsiooniks, millega alustada. Alustades lihtsamatest tegevustest, nagu näiteks konkreetse ravitee valmistamisest, on võimalik tasahilju katsetada järgmisi etappe ja jõuda päris spetsiifiliste droogisegude ja tervisetoodeteni välja.
Taimede korjamine
Kuldreegel, mille puhul võib alati erisusi olla, on järgmine: taime lehti korjatakse enne õitsemist, õisi maksimaalsel õitsemisajal, ürti esimeste õite avanemise ajal, juuri sügisel või varakevadel enne taimede tärkamist, koort kevadel, kui puumahlad liikvel on, pungasid ajal, kui nad on kleepuvad, aga pole veel avanenud, kasvusid kevadel, kui nad on 2-3 cm pikkused, vilju ja marju siis, kui nad on täiesti (aga mitte üle-) küpsed.
Tee, keedus ja tõmmis
Tee on ilmselt üks enim kasutatav taimedest valmistatav ravim. Kuldreegel on see, et tassitäie (250 ml) keeva vee kohta võetakse 1 tl peenestatud kuivatatud või 1 sl värsket ürti. Keedust valmistatakse kuivatatud droogist, taimi keedetakse vees 5-20 minutit (olenevalt taimest), seejärel kurnatakse ja tarvitatakse koheselt. Kui keedust lastakse hiljem veel seista, nimetatakse saadust tõmmiseks. Tõmmise saamiseks tõstetakse ravimtaimekeedus tulelt ning lastakse 20-45 minutit kaetult seista, seejärel kurnatakse.
Teed ja keedust juuakse kohe, tõmmist võib tarvitada paari päeva jooksul, hoides seda vahepeal jahedas ning seda manustatakse supilusikatäite kaupa.
Tinktuur
Tinktuur on ravimtaimede tõmmis, kus taimest toimeainete kättesaamiseks kasutatakse etanooli (viin või piiritus), harvem ka eetrit. Enamike taimede puhul sobib tavaline 40% viin. Kuldreegel ütleb, et anum täidetakse taimedega (ei suruta kokku), valatakse üle viinaga ja lastakse seista 2-4 nädalat. Kõiki tinktuure võetakse sisse tilkadena. Manustamise viise on erinevaid. Ühe skeemi kohaselt võetakse esimene päev sisse 1 tilk, järgmine päev 1+1 tilk, kolmas päev 1+1+1 tilk kuni 40 päevani, ja sealt edasi 30 päeva sama annus. Teise võimalusena lahjendatakse 20-30 tilka pooles klaasis vees ning saadud lahust tarvitatakse 3-5x päevas 3 nädalat järjest. Need kogused kehtivad täiskasvanute puhul.
Külmleotis
Ravimtaimedest võib valmistada ka külmleotist. Selle tegemiseks ei kallata taimedele keevat, vaid hoopis külma vett. Leotise tegemiseks kasutatakse ainult värskeid taimi ning taimede ja vee vahekord on sama, mis tee tegemisel. Ravimtaimed asetatakse anumasse, valatakse üle külma veega ja jäetakse üleöö jahedasse seisma. Seejärel võib leotise ära kurnata ning juua seda samal moel kui teedki. Leotis ei säili üle ühe päeva, nii et iga päev peab valmistama värske ravimi.
Loomulikult on võimalik taimedest teha mitmeid teisigi tervisetooteid ja vahendeid — mähiseid, kompresse, õlisid, eliksiire, raviveine, salve, ravivanne, ravikuule jne jne. Taimemaailma sügavama pilgu heitmiseks võib tulla osalema õige pea algavale 6 moodulist koosnevale taimeravi ja ravimtaimede kursusele. Infot selle kohta leiab SIIT.
Kirja pannud: Kaia-Kaire Hunt, Annika Liivak