Leebe bioenergeetika lähtub ideest, et meie elus leiavad viljastumisest kuni surmani aset sündmused, mis mõjutavad meie eluenergia voolu. Leebe bioenergeetika eesmärk on taastada meie loomulik eluenergia vool kehas. Sõna “leebe” viitab terapeudile, kelle puudutused ja verbaalne sekkumine on toetavad ja õrnad. Kõikides tehnikates kasutatakse väga leebeid ja õrnu puudutusi kehal – neid võib võrrelda liblika kerge puudutusega. Õpetaja Richard Overly on ütelnud, et leebe bioenergeetia puhul pole asi mitte vaid tehnikas, vaid pigem mõistmises, millist protsessi klient/inimene parasjagu läbib, millised on tema elu mustrid, millised traumad on tema elus ja varases eas olnud ja mil viisil need on tekitanud piiranguid tervisele, suhetele, enesearengule jne.

Richard, palun räägi endast mõne sõnaga.

Olen sündinud 1942. aastal Ohios, Youngstownis, mis on terasetööstuse linn. Lõpetasin Westminsteri kolledži New Wilmingtonis meditsiini alal, käisin Hamma teoloogiakoolis ja lõpetasin seejärel 1968. aastal magistrikraadiga Southern Baptist teoloogiaseminari Louisville’is.

Teraapiaseanssidega tegin algust kiriku pereteenuste liinis aastail 1972-1981. Kasutasin töö baasiks transaktsioonianalüüsi ja gestaltteraapiat, kuni kohtusin 1985. aastal Eva Reichiga, kes tutvustas mulle leebet bioenergeetikat, millest sai sellest peale minu peamine teraapiatehnika.

Alustasin peagi ka rahvusvahelist koolitamist, esmalt Lätis ja Singapuris, seejärel juba ka teistes riikides.

Olin abiks ka 2000 aastal Asheville’is, Põhja-Carolinas, moodustatud Leebe Bioenergeetika Instituudi loomisel, mille eesmärgiks on Eva tööd jätkamine. Eva juhendamisel kirjutasin ka raamatu “Leebe bioenergeetika. Teooria ja töövahendid igaühele” ning andsin välja raamatu ja DVD “Liblikapuudutuse massaaž” samuti teosed “Eva Reichi leebe bioenergeetika sünnieelsele, sünnile ja sünnijärgsele” ning “Polaarsusteraapia ja leebe bioenergeetika”.

Mul on kolm tütart ja neli lapselast. Ja mulle meeldib mänguline elu, harrastan seda nii spordis, filme vaadates, tantsides, kaarte mängides, matkates, soojas vees ujudes ja maailma avastades.

Mis asjaoludel sa Eva Reichiga kohtusid ja kuidas sa leebest bioenergeetikast kuulsid? Miks hakkasid just seda tehnikat kasutama ja õpetama?

Kohtusin Eva Reichiga 1985. aastal. Jälgisin tema tööd inimestega ja olin sellest vaimustuses. Tundsin mitmeid teraapiatehnikaid ning oskasin seega ette aimata, mida terapeut järgmisena ette võtab. Evat vaadates ei teadnud ma kunagi, mis järgmisena saama hakkab. See polnud eal üheülbaline. Mingis mõttes tundus see lausa maagilisena. Ta näis töötavat inimese sisemusest tulevaga, mitte sellega, mida tema tahtis või parimaks pidas.

Kui ma tööle naasin, proovisin mõningaid tema õpetatud võtteid ka oma klientidega ning nad saavutasid soovitud tulemusi hoopis kiiremini. Pöördusin üha uuesti ja uuesti tagasi ning Eva palus mind oma assistendiks selles maailmajaos, kus mina elasin. Seejärel hakkasin juba ise jagama ja õpetama. Nii 5 – 6 aasta pärast andis Eva mulle loa täismahus õpetama asuda. Hakkasingi seda tegema, nähes, mida see tehnika oli andnud mulle ja kuidas ta mõjutas teiste inimeste elusid. Tundsin, et Eva töö on unikaalne ning väärib alalhoidmist. Seega hakkasin kõike kirja panema ning Eva abistas mind materjalide toimetamisel.

Mis on suurim kasu, mida inimesed leebe bioenergeetika tehnikaid õppides saada võivad?

Ma usun, et olulisim on arusaam, kuidas me sattusime just sellesse punkti, kus me praegu oleme. See kehtib ühtaegu nii imiku kui rauga kohta. Ning lisaks teadmine, kuidas me saame end muuta, et elu terviklikumalt kogeda ning nautida. Leida ühendus iseenda ja kõigi asjade allika vahel.

Mis juhtub keha, meele ja vaimuga pärast traumeeriva sündmuse aset leidmist?

See oleneb, mis otsuse konkreetne üksikisik langetab. Osad inimesed tekitavad endale alateadlikult turvise ehk kaitsekihi, mis aitab elus toime tulla. See võib olla lihaste pingestamine, kehast eraldumine, silmadest poolitumine, hingamise piiramine, elust eemaldumine, haigus, isiksuse kujundamine, mis pole päriselt meie ise, kuid kaitseb meid selle eest, et me haiget ei saaks või terve elu kindlates emotsioonides elamine.

Kas leebe bioenergeetika sobib kõigile? Või peab selle õppimiseks ja kasutamiseks olema kuidagi vaimsusega seotud?

Ma usun, et sellest on abi igaühel, kes on avatud ja valmis vaatama, mis saama hakkab. Loomulikult on mitmeid põhjuseid, miks paljud ei pruugi sellest kasu saada. Nende turvis on neile liiga tugevalt n.ö külge kasvanud ning sellest lahti laskmine ei tundu turvalisena. On asju, millest neil võib siiski ka kasu olla. Minu kogemused näitavad, et vaimse baasiga inimesed on sellistes asjades tõhusamad. Võibolla seetõttu, et nad ei kasuta vaid iseend, vaid mõistavad, et siin on tervendamas midagi hoopis enamat, kui lihtne “mina”. Seda öeldes, nendin, et see ei pea tähendama sama, mis “minu”.

Paljud inimesed tahavad, et keegi teine neid terveks teeks ja leebe bioenergeetika on pigem protsess, mille käigus õpitakse tervenemise nimel lahti laskma oma enese kaitsekihist. Eva anne oli tuua tööprotsessi töö sellega, mis tuleb inimesest endast, selle asemel, et inimesele öelda, kuidas nad oma elu peaksid elama või kuidas asjad peaksid olema.

Milliseid tehnikaid ja meetodeid leebes bioenergeetikas täpsemalt kasutatakse?

Leebes bioenergeetikas on umbes 30 tehnikat, mis Eva selle loomisel kaasas. Enamik neist ei ole tema enda välja töötatud, kuid ta muutis neid, tehes need turvalisteks ja leebeteks. Need ulatuvad gestaltteraapiast ja transaktsiooni analüüsi käsikirjadest tuttavast kõnest, kuni kehatööni puudutuste abil. Kõige alguses on olulisimaks töövahendiks trauma elujoon, mis on väga kiire ja leebe viis tegemaks kindlaks selle probleemi juuri, mis oma eostumishetkest kuni tänaseni meie elusid mõjutab.

Siia on kaasatud algtrauma, sünnieelne ja -aegne trauma, operatsioonid, luumurrud, haigus, valuvaigistid, füüsiline, seksuaalne ja emotsionaalne väärkohtlemine ning alkoholi- ja uimastisõltuvus, samuti kõik muud eluenergiat mõjutavad sündmused, nagu sõda, surm, vaesus jne.

Leebe bioenergeetika tasakaalustamistehnika aitab väga kiiresti taastada ühenduse oma kehaga, metamorfoos aitab tervendada emotsioone ja sünnieelseid mälestusi, sünni psühhodraama on neile, kel oli raske sünd, mis neid tänini mõjutab. Bachi õietilgad aitavad säilitada tasakaalu. Liblikapuudutus aga tervendab mälestust algtraumast.

Mis on sinu meelest füüsiliste haiguste põhjuseks?

Selleks on mul kogu mu kolledžiharidus ja ka kogu sellele järgnenud elukestev õpe. Ma ei usu, et sellele küsimusel on olemas lihtsat vastust, mis asuks väljaspool inimese seisundit kui tervikut. See on lisaks ka vaimne küsimus. Paljusid asju põhjustavad geneetilised faktorid, saastatud elukeskkond, psühholoogilised faktorid, traumad. Ma usun, et võtmeküsimus on üleüldine avatus ja valmisolek avastada oma isiklike probleemide tegelikud lätted. See, mis kehtib minu puhul, ei pruugi kehtida kellegi teise puhul.

Inimeste kannatused üha suurenevad, viimasel ajal on palju meelehäireid – depressioon, ärevus jne. Mis on sinu arvates parim viis terveks jääda?

Eva ütles, et tema isa tavatses öelda, et tervis on meie võime kogeda kogu elu sellisena nagu see on ja seda ka sellisena taluda suuta. Eva ise ütles, et ta ei oska sellele nime anda, kuid tunneb selle ära, niipea kui näeb. Võimalik, et tervis on enese taasühendamine algse allikaga. Sest mina usun, et meil puudub võime täielikult kontrollida kõike meiega aset leidvat. Seega ei ole olemas üht parimat meetodit.

On inimesi, kes on täiesti jubedate toitumisharjumustega, kuid on sellest hoolimata elanud kõrge vanuseni ja elu nautinud. On inimesi, kes on püüdnud teha kõike seda, mida loetakse “tervislikuks” ning jõudnud üsnagi kehva seisundini. Mina arvan, et peamine on leida viise armastada ja armastatud olla, ükskõik millised on muud tingimused. Osadel inimestel on see korda läinud. Ja nad on seda teinud väga paljudel eri viisidel.

Kas leebe bioenergeetikaga on võimalik tervendada inimrühma, peret, kogukonda või isegi riiki?

Jah, ma olen ka näinud inimesi, kes selliseid lubadusi annavad. Ma ei kasuta mitte kunagi enese kohta terminit “tervendaja” just nimelt seetõttu. Mina usun, et ravida saab ainuüksi Jumal ise. Kõik see, mida mina või keegi teine teeme, on see, mida teame ja oskame ning sealt edasi sõltub juba kõik millestki muust väljaspool meid. Igaüks meist võib olla rohkem või vähem suurustlev rääkides sellest, mida ta teha suudab.

Kui inimesed järgiksidki nende paljude erinevate tervendusmeetodite põhimõtteid, siis võivad määratud muutused tõesti aset leida. Aga praegune reaalsus on see, et alati on igal elualal keegi, kes soovib võimu ja kontrolli, isegi teraapiamaalimas või tervendusmaailmas, seega ei ole need muutused ka praegu võimalikud. Minu põhimõte on teha seda mida ma oskan, nende inimestega, kellega elu mind kokku viib. Isegi neist paljud ei soovi osa saada neist imelistest teadmistest, mida ma olen omandanud (ja mis ei pruugi olla üldsegi nii head, kui ma ise arvan) ning ma ei saa neid aidata.

Kas sa saad tervendada ka loomi? Või väga noori või väga vanu inimesi, kes ei ole võimelised aru saama, mida leebe bioenergeetika endast tegelikult kujutab?

Asja põhimõtte intellektuaalne mõistmine ei ole probleem. Ma ei saa ka tegelikult aru kuidas asjad toimivad või kuidas inimesed suudavad välja mõelda midagi sellist nagu akupunktuur. Keegi pidi kusagil sellega algust tegema ning on mitmeid erinevaid mõtteviise, kuidas seda tehakse.

Millegipärast tahame me alati ehitada torni minast ja minu omast, mis küündiks Jumalani. Mina olen leebet bioenergeetikat kasutanud imikute peal ja ma tean, et Eva tegi sama ning veel mitmed teisedki ja tulemuseks on olnud imelised tervenemiskogemused, kui nende energia voogama sai.

Olen seda tehnikat kasutanud nii vanurite kui ka surijate puhul ning näinud neid eluga rahu tegemas ja lahti laskmas. Ja mul on mõned napid kogemused loomadega ja ma tean veel teisigi, kellel on olnud selles vallas rohkem kokkupuuteid.

Mõned inimesed väidavad, et Wilhelm Reichi tehnikad on liiga vanamoodsad ega sobi enam eriti tänapäeva inimestele. Mida sina sellest arvad?

See on huvitav väide. Jooga, nõelravi, taimeravi jne. on kõik samuti väga-väga vanad, kuid neil on jätkuvalt oma koht inimeste aitamisel, olenevalt muidugi nende mõtlemisest. Osad inimesed keelduvad neist samamoodi.

See, et asi on n.ö vanakool, ei tähenda veel, et see iseenesest halb oleks. See, et minu rahvuskaaslased ütlevad, et see on “kõigest nõiajaht”, ei tähenda veel seda, et nõidu poleks.

Aga kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis ei ole ma spetsialist Reichi enda töödes, sest mina õppisin Eva Reichi käe all. Algteooria pärineb küll Wilhemilt, kuid lähenemine ja protsess on Eva omad.

Puudutuse roll arengu ja tervenemise juures on oluline ning isegi tänapäevased neuroloogilised ja aju käsitlevad uurimused kinnitavad, et puudutustel on lapse arengu juures oluline roll. Midagi sellist, mida kõik imetajad tegelikult instinktiivselt teavad. Lisaks ei tea ma täpselt, mida tähendab “tänapäeva inimene”. Kui see tähendab, et iga asja tahetakse tabletiga ravida, siis jah – leebe bioenergeetika pole tema jaoks, kuna tegemist on vana tehnikaga, milles käigus otsitakse enesest midagi, mis on väga vana.

On palju teisi süsteeme, rääkides praana-, chi-, ki- jne. energiatest, kas tegelikult on see üks ja see sama asi, millega te kõik töötate? Inimese enda sisemine ressurss, sisemine energia?

Jah, ma arvan, et see on tõsi. Protsess võib olla erinev, kuid ma usun, et läbi aegade on kõigis maailma kultuurides olnud üks ja seesama eluenergia. Seega taas – see on väga vana, aga see ei tähenda veel, et see oleks kuidagi vilets!

Kas saaksid anda viis soovitust, kuidas end ise aidata, vabanemaks mõningaist vanadest traumadest? Millest tuleks alustada?

Ma ei ole kindel, kas me vabaneme otseselt traumadest, pigem me õpime mõistma nende mõju kas energeetiliselt, nagu imiku või väikelapse puhul või siis kehaliselt ja kognitiivselt, nagu laste ja täiskasvanute puhul. Minu jaoks on see pigem mälestuselt tema võimu võtmine nii, et see vabastaks minu energia ja ma saaksin terviklikumalt edasi elada.

Seega – esimene soovitus oleks: ärge mõelge sellest, kui millestki lahtisaamisest, vaid kui enese integreerimisest sellega nii, et see kaotaks meie üle mõjuvõimu. Ma arvan, et selleks on trauma väljaütlemine.

Sealt edasi on mulle peamiselt teada leebe bioenergeetika võtted ja sellest lähtuvalt soovitaksin ma leida ühendus selle kehalise aspektiga, mille kaudu see ikka veel sind mõjutab.

Kolmandaks soovitaksin ma kasutada mingit tehnikat, mis aitaks tupikusse kinni jäänud energia vabastada.

Ja neljandaks korrata kas seda eeltoodud või mõnd muud tehnikat seni, kuni energia on saanud vabalt voolama. Ja seda kõike tehes – ole mänguline!

Tänapäeval on palju erinevaid psühhoteraapia meetodeid. Kas leebe bioenergeetika on neist tõhusam?

Olen neist paljusid õppinud ning need oma elutöösse kaasanud. Minu arusaam leebest bioenergeetikast pole mitte see, et see oleks tõhusam, vaid, et see on tõhus ning abiks loomaks ühendust nii kognitiivse, kehalise, emotsionaalse kui ka vaimse elemendiga. Vahel on see palju kiirem, vahel on see vaid lõpulihv ja vahel aitab see inimesi moel, mil teised meetodid aidata ei suutnud.

Kuid võimalik, et mõne teise süsteemi järgija võib enda tehnikate kohta täpselt sama öelda. Mäe otsa viib palju teeradu ja ma usun, et see, mis on õige rada minu jaoks, ei pruugi olla õige rada kellegi teise jaoks, mis iganes põhjusel. Viga on selles, et ma tahame uskuda, et me oleme õigel teel või veelgi hulle ainsal õigel teel, olles lugupidamatud teiste kasutuses olevate teeradade vastu. Tervendusmeetodeid on palju. Ei ole ainult leebe bioenergeetika. Vahel on viga selles, et inimene elab hallitanud keldriruumis!

Ja minul on omad eelarvamused, sest ma olen näinud, kui hästi leebe bioenergeetika minu ja ka teiste peal on toiminud ning see on see asi, mida mina õpetab. Aga mõni inimene, kes mu klassiruumis istub, võib öelda, et talle meeldib mõni teine tehnika rohkem.

Palun, jaga mõnd isiklikku, äärmiselt imeliste tulemustega, kogemust, mis sul on leebe bioenergeetikaga olnud.

Minu isiklikud kogemused: esiteks see, kui nad minu peal tasakaalustamist tegid ja ma tundsin nagu oleksin näpud seinakontakti pistnud – kogu mu keha vappus. Ma ei olnud mõnda aega võimeline isegi püsti tõusma, kuid kui ma seda siis tegin, siis avastasin, et suudan taas palli visata ilma, et mu õlg mulle valu teeks – täpselt samamoodi, nagu see oli enne õlavigastuse saamist.

Teine tasakaalustamine tehti mulle pärast seda, kui olin jalaluu murdnud ning tundsin, et olen oma kehast äärmiselt eemaldunud. Tundsin, et olen nagu laetaladel istuv pealtvaataja, kes jälgib kaardimängu, korvpalli ja isegi seksi. Ma lihtsalt ei olnud kohal, ühenduses, hetkes. Eva Reich rääkis, et ka temal oli olnud sarnane kogemus ja leebe bioenergeetika tasakaalustamistehnika oli aidanud. 20 minutit hiljem tundsin end taas ühenduses olevana. Seega – see on vahend, mida traumat kogeda saanud inimesed saavad ikka ja jälle oma elus kasutada.

Ükskord tundsin end pärast üht täiesti imelist treeningprogrammi masendununa, olin parasjagu telefonivestluses Evaga. Programm oli olnud edukas ja ma olin kõigega suurepäraselt hakkama saanud, kuid tundsin end ikka masendunult. Ta soovitas mul kasutada metamorfoosi nimelist tehnikat, mis on äärmiselt õrn puudutus jalalabadel, mis toob meelde üsasoleku aegseid mälestusi. Ma ei küsinud kunagi, miks ta seda soovitas, aga ju ta siis nägi minus midagi, mis pani teda uskuma, et asja algpõhjus on algajast pärit.

Leidsin inimese seda tegema ning tegelik aisting oli, nagu oleks mind noaga jalalabasse torgatud. Protsessi käigus kogesin paljusid mulle elu jooksul omaseid tundeid: masendunud, hirmunud, elu eest millegi külge klammerdumas… Kui protsess läbi sai, taipasin, et mu ema oli proovinud minust üsasoleku ajal vabaneda. (Ta oli mulle öelnud, et ei ole mind kunagi soovinud, kui olin umbes 18.) Asja võtmekoht polnud mitte sellest teadasaamine, vaid see, et pärast seda olid mu energiad vabad ja ma kolisin minema selle koha lähedusest, kus ma sündinud olin ning kuhu ma olin siiani alati tahtnud tagasi minna. Olen nüüd vaba elama ükskõik millises maailma otsas ning see on andud mulle võimaluse käia õpetamas ja juhendamas paljudes riikides. Minu jaoks on see ime.

Teiste kohta on mul ka mitmeid lugusid. Üks mu õpilane Poolast kasutas liblikapuudutuse massaaži ühe imiku peal, kes ei pidanuks eal kõndima hakkama ega ehk isegi mitte ellu jääma. Kaheaastaselt oli laps täie elu ja tervise juures. Aga sellest ka nüüd ehk piisab.

Kas leebe bioenergeetika teeb imesid?

Ma usun, et imed tulevad Jumalalt. Ja vahel teeb Jumal imesid minu või kellegi teise tegevuste kaudu ja see on imeline. Imed ei ole piiratud ühe ainsa olemis- või mõtlemisviisiga. Ma arvan, et see, mis on minu elus aset leidnud, on ime ja ma arvan, et paljud võivad öelda sama oma elude kohta. Ja siis on ka neid, kes ütlevad, et nemad ise on kõik selle teinud.

Kas sa usud Jumalasse või Suurde Vaimu?

Ma usun Jumalasse ja kõige elusoleva algsesse allikasse. Ma olen oma programmides kasutanud Jeesuse tervendamisõpetust ja ma olen tervendamise ajal kasutanud nii islami, hinduismi, budismi, judaismi, naturalismi kui ka teiste usundite palvesõnu.

Aitäh Richard ja kohtumiseni Eestis juba maikuus!

Richard Overlyt küsitles Kaia-Kaire Hunt

Leebe bioenergeetika kursus Eva Reichi õpilase Richard Overlyga on toimumas kahes osas – I osa maikuus, teine osa sügisel.

Täpsem info on leitav SIIT.