Jääaugus või külma veega täidetud tõrres suplemise, lumes püherdamise ja lõhnava kasevihaga seotud vene sauna eelkäiad on teada juba antiikajast. Vene saun on aurusaun, mida tundsid ka egiptlased, hiinlased, asteegid, sküüdid, viikingid ja slaavlased. Klassikaline vene saun oli ühekordne puidust ehitis, mis asus enamasti jõe kaldal.

18.sajandil andis tsaar Aleksei Mihhailovitš ukaasi ehitada linnakodanike jaoks avalikud, eraomanikele kuuluvad saunad. Maasaunad ja linnasaunad koosnesid kolmest ruumist: riietus-, pesu-ja aururuum. Saun oli väga kõrges hinnas, sinna viidi kõrgeid külalisi ja saunata ei toimunud Venemaal ühtegi pidulikku sündmust. Näiteks, pulmajärgsel hommikul, pärast hommikust pidu, kutsus värske abielunaine oma sõbratarid sauna, mis oli vastavalt tavale juba köetud. Saunas sünnitati lapsi, toimetati mitmesuguseid rituaale, pandi kuppu, lasti aadrit, tehti massaaži. Sauna seostati Venemaal alati tervistava, paranemist tagava toimega. Alles 1733. aastal anti välja määrus, mis kohustas saunaomanikke ainult välispidiseid haigusi ravima ja keelas saunas läbi viia operatsioone ilma tohtri juuresolekuta.

Venemaal kasutatakse saunas enim kasevihta, vähem ka tammevihta. Arvati, et kase või tamme elujõud kandub nende okste või leotiste kasutamisel üle saunalisele ja on saunajärgse värskustunde aluseks. Kaseviht oli kõige vastupidavam ja paindlikum, samuti hinnati kase pungade ja mahla tervendavat mõju. Tammeleotist kasutati nahahaiguste ja tugevasti higistavate jalgade puhul.

Kui viht oli  õigesti valmistatud, siis pidas see vastu 3-4 saunaskäiku. Venemaal valmistati vihad augustis või septembris. Peale iga kasutamist kuivatati viht varjulises kohas ja maeti siis heinte sisse.

Vene saunas leotatakse vihta enne saunaminekut kuumas vees. Pead ei tohi enne sauna minekut märjaks teha, muidu kuumeneb üle. Lavale minnes tuleb pähe panna müts ja kätte kindad, et kuumas oleks mugavam toimetada. Kindaga saab hästi pühkida ka higi.

Leiliruumis tuleks mõneks ajaks istet võtta, et lõõgastuda ja siis hakata vihtlema, nii nagu vana vene komme ette näeb. Seejärel jäädakse veel umbes viieks minutiks pingile istuma ja väljutakse siis aeglaselt leiliruumist. Minnakse õue, lumme või tehakse väike suplus tiigis või jääaugus.

Rahva sajanditepikkune usk sauna tervistavasse mõjusse on leidnud uurimustes mitmekordset kinnitust. Saun mõjub inimese organismile mitmel erineval moel: puhastab nahka, treenib soojusregulatsiooni, parandab verevarustust, kiirendab ja puhastab ainevahetust ja leevendab närvipinget.

Vana vene tsaaride traditsiooni jätkatakse veel tänapäevalgi, riikliku tähtsusega väliskülalistele pakutakse kõigepealt saunamõnusid.

Vene tervendavast saunast, selle ajaloost ja kommetest räägitakse rohkem vene loodusravi koolitusel, mis algab 10.märtsil Põlistarkuste ja Rahvaravi Koolis.

Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool
06.veebruar 2017