Kirofoneetikaga ravitakse eelkõige laste kõne- ja arenguhäireid ning psühhosomaatilisi vaevusi. Teraapia  on häid tulemusi andnud ka täiskasvanute ajutrauma või insuldi tõttu tekkinud tervisekahjustuste taastusravis.  „Minu kolm viimast kirofoneetilist teraapiat sai tehtud patsientidele, kel on vähk või kes kannatavad magamatust või on agressiivse käitumisega. Kirofoneetiku juurde tulevad Soomes inimesed, kes põevad allergiat, migreeni, kopsuhaigusi või kannatavad tugevaid valusid, samuti erivajadustega lapsed.“ ütleb Kimmo Koskela.

Kirofoneetika on 1970-ndatel Austria logopeedi, dr Alfred Bauri (PhD) poolt väljatöötatud teraapia, mis põhineb antroposoofilise meditsiini teoorial ning mida kasutati algselt kõneraskustega laste teraapias. Kuid kirofoneetika  kasutusala on aega jooksul praktiseerides tõhusalt laienenud ning tänapäeval rakendatakse seda ka mitmete arengu- ja käitumishäirete ning psühhosomaatiliste haiguste ravimisel.

Kirofoneetika meenutab kerget massaaži, kuid samaaegselt toob terapeut kuuldavale ka häälikuid, sõnu ja rütme. Terapeudi puudutused ja helid toetavad teineteist ja aktiveerivad patsiendi sisemist aktiivsust. See tähendab, et terapeudi ülesanne on motiveerida puudutuste ja häälikute abil patsienti ise sisemiselt kõnet looma. Patsient kogeb terapeudi puudutusi ja häälikuid oma keha kaudu.

Puudutused erinevad vastavalt  vokaalide ja konsonantide tekkele suus. Igal häälikul on oma moodustumise koht, näiteks K, G ja N häälduvad sügaval suulael, kuid M, P ja B moodustuvad huultel. Häälikute artikuleerimiskohad omakorda on vastavuses kehaga. K, G ja N-i asuvad alaseljas, huulehäälikud jällegi keha külgedel. Seepärast stimuleeritakse massaažiga just neid piirkondi, kus mainitud häälikud või häälitsused moodustuvad.

Kirofoneetilist protseduuri tehakse enamasti seljale, kätele või jalgadele. Häälitsustele või häälikutele lisaks võib kasutada ka lühikesi tekste: luuletusi, jutukesi, või laulukesi. Nii toetab  kõne sisugi paranemisprotsessi. Tavaliselt patsient lamab kõhuli või istub. Mõnikord, näiteks eriti tundlike laste ja nõrkade vanurite puhul tehakse massaaži riiete peale, muudel puhkudel paljale ihule kasutades lõhnatuid looduslikke massaažiõlisid. Kirofoneetilist teraapiat tehakse 1-3 korda nädalas 30-45 minutit korraga.

Lapsevanema kaasamine kirofoneetilisse ravisse on suureks abiks lapse paranemisel. Kui teraapias osaleja  on laps, kaasatakse ka üks või mõlemad lapsevanemad. Terapeut õpetab teraapia ajal lapsevanemale osasid harjutusi, mida teha terapeudi juures või kodus kindlatel aegadel. Lapsevanema puudutused on lapsele erilise tähtsusega ja suureks abiks paranemisel. See ravib ka ema ja lapse suhet.

Kirofoneetika on teraapiate valdkonnas uus. Seda kasutatakse ligi kümnes Euroopa riigis, Venemaal, Brasiilias, Argentiinas, samuti USA-s ja Austraalias. Soomes alustati kirofoneetikute koolitamist 2014 aastal.

Autor: Kimmo Koskela, kirofoneetik ja ravipedagoog, Soome Kirofoneetika Ühing
Artikli toimetas: Anneli Sirp, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool
05.04.16